Eesti Tõusigade Aretusühistu

Ühenduses on jõud ehk tugev on see, kes teab, et ta üksi pole. (J. Otlot)

Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) ühendab üle veerandsaja seakasvataja, kellel niimõnelgi on ka oma töötlemisüksus, kus valmivad vastavalt kohalikele traditsioonidele maitsvad ja kvaliteetsed tooted. 
Efektiivne ja jätkusuutlik seakasvatus nõuab nii kompetentsust kui ka erinevate standardite järgimist. ETSAÜ sigade aretusprogramm taotleb lisaks aretuse juhtimisele suunata Eesti seakasvatust arvestama ka toiduohutust, keskkonnahoidu ja loomade heaolu. Lõpptoodangu kvaliteedi tagamiseks on kasutusele võetud aretusväärtused liha- ja nuumajõudlusele ning viljakusele.
ETSAÜ taotleb, et kõik jõudluskontrolli alused seafarmid vastaksid või saaksid vastama eelkirjeldatud suundade (aretus, toiduohutus, keskkond, taastuva energiakasutus ja loomade heaolu) minimaalsele tasandile.
Suuname seakasvatusettevõtete juhtkonda teavitama ja harima oma kollektiivi eeltoodud valdkondades, tõstmaks loomadega seotud tootmisüksustes hoolivust loomade heaolu ning inimeste töökeskkonna suhtes.

estpig.ee 100.estpig.ee

Miks eelistada kohalikku sealiha?

Traditsioonid

Traditsioonid

Eestis on seakasvatusega tegeletud ligi 4000 aastat, kuid organiseeritult on meil sigu aretatud juba 100 aastat. 
97% eestimaalastest tarbib liha. Eelistatumaks on just sealiha, mis moodustab üle poole aastas tarbitavast lihakogusest (u 80 kg). Seetõttu on toidujulgeoleku seisukohast oluline, et me suudaksime toiduainetetööstusi varustada kohaliku toorainega.

Kohalik

Alt text

Sealiha tarbimisel tuleks eelistada kodumaist, millel on lühike tarneahel ja seetõttu importlihast alati värskem. Lühike tarneahel tähendab ka väiksemat kahju keskkonnale. Kohaliku põllumajanduse toetamine: valides kohalikku sealiha, toetate kohalikke põllumehi ja seakasvatajaid, mis aitab säilitada maapiirkondade elujõulisust ja töökohti.

Turvaline

Alt text

Sigade sööt ei sisalda antibiootikume ja kasvukiirendajaid ning loomade ravimiseks kasutatavate ravimite kogus on üks EL väiksemaid.
Enamik sigade söödateraviljast kasvatatakse  kohapeal. Eesti sigalate bioturvalisuse tase on üks kõrgemaid maailmas.  

Heaolu

Alt text

Kohalikud seakasvatajad on rohkem huvitatud loomade heaolust ja loomasõbralikust tootmisest kui ettevõtted välismaal. Seakasvatajad teevad kõik endast oleneva, et nende sead oleksid terved. Sigade heaolu tagamiseks varustatakse üha enam Eesti sigalaid kaameratega. Kohalike sigade pidamistingimusi kontrollitakse regulaarselt ka riiklike järelvalveorganite poolt.

Kvaliteet

Alt text

Liha on üks põhitoiduaine, kust saame hädavajalikke toitaineid, sh kõrgkvaliteetseid valke, vitamiine, mineraalaineid ja mõningaid lihaspetsiifilisi ained. Liha on ka väga hea toiduenergia allikas. ETSAÜ on koostanud seakasvatajatele juhised, mis on suunatud sealiha kvaliteedi parandamiseks. Väherasvase õrna ja mahlaka sealiha saamiseks kasutatakse djuroki tõugu kulte. Hindamaks sealiha kulinaarseid jt omadusi tehakse koostööd Eesti teadusasutustega. 
Loe ka Tervis Pluss artiklit "Personaaltreener Siim Kelner: sealiha on salenejatele ja treenijatele supertoit!

Keskkond

Alt text

EMÜ dotsendi Allan Kaasiku hinnangul on Eesti seakasvatuse keskkonna jalajälg väike. Tänu oma suurele toitainete tihedusele, nende heale omastatavusele ja väheväärtusliku taimse materjali muundamisele kõrge väärtusega valguks on sealiha väiksema keskkonna jalajäljega kui mõned taimsed toiduained. Seakasvatusettevõtetele on kehtestatud ranged keskkonnanõuded ja -piirangud, mille täitmist kontrollitakse süstemaatiliselt. Seakasvatajate  tulevikutegevused on suunatud sellele, et Eesti päritolu sealiha oleks kõige väiksema keskkonna jalajäljega.

Kohalikud tootjad-töötlejad

Alt text

Ettevõtte eesmärk on pidev areng, kohaliku toidu tootmine ja eestlaste toidulaua katmine. 

Frank Kutter OÜ

Frank Kutter pakub eestimaisest eestimaisemat sealiha, mille maitse on täpselt selline nagu olema peab – puhas, hõrk ja mahlane. Frank Kutteri lihatööstuse tervikretsept on lihtne: liha tuleb võimalikult vähe töödelda, lisades juurde ainult seda, mida hädapärast vaja on. Täpselt nii on ehitatud üles ka kogu lihatööstuse töö: eelistame oma tegemistes kodumaist päritolu sealiha ja toorainet. Meie sead kasvavad üles Saaremaal ja kogu lihaga seotud töötlusprotssess toimub meil kohapeal. Niimoodi säilitame oma toodete kõrgeima kvaliteedi, alati värske ja kodumaine. Oma tegevusega soovime toetada kohalikku põllumajandust, nii vilja- kui seakasvatust. Läbi tervikliku tarneahela pakume tarbijatele kindlust ja edendame Eestimaa toidukultuuri.

frankkutter.ee

Alt text

Sortimendis on värske liha, marinaadid, šašlõkid, ahjupraed, suitsutooted, keedutooted, ahju-ja grillvorstid, verivorstid, konservid ja pasteedid. Meie kaupluste lihaletid on alati värskest lihast ja lihatoodetest lookas. Meilt saad meeldiva klienditeeninduse. 

OÜ Mulgi Lihakarn

Mulgi Lihakarn pakub oma kaupluselettides ainult värsket ja kvaliteetset eestimaist sealiha, eestimaa sealihast toodetud värskeid ja suitsutatud lihatooteid. Mulgi Lihakarni kaupluste lihaletid on alati eestimaisest lihast ja lihatoodetest lookas ning see meelitab eestimaa inimesi meie kauplustesse kvaliteetset toodet ostma. Mulgi Lihakarni poolt töödeldud sead on kasvatatud eranditult kõik Eestimaal ja meie tublide inimeste poolt. Meie sealiha tuleb partneritelt Saimre Seakasvatusest, Viru Peekonist ja Linnamäe Peekonist. Viljandimaal tegeleme sigade algtöötlemisega, lihalõikusega ja lihatoodete valmistamisega. Eestis kasvatatud siga ja sealiha on kvaliteedimärgid, mille nimel Mulgi Lihakarni töötajad igapäevaselt ärkavad, tööd teevad ja pingutavad.

mulgilihakarn.ee

Alt text

Sigwari seakasvatuses on olulisel kohal tõuaretus ja osalemine Eesti Tõusigade Aretusühistu aretusprogrammis. Meie seakarjas on esindatud kõik enamlevinud seatõud: eesti suur valge e. jorkširi tõug, eesti maatõug e. landrass, djuroki tõud. Seakari on meil sõna otseses mõttes väga kirju.

OÜ Sigwar

Meie tublid sead elavad osaliselt automatiseeritud sigalakompleksides, millest suurim asub Lüganuse vallas Varja külas. Varjal on automatiseeritud ja renoveeritud põrsasigala, vaba emise sigala ja nuumsigala. Automatiseeritud vabapidamisega nuumsigala kompleks asub ka Purtse külas. Sigwar söödab ja kasvatab oma sigu nii, et need oleks rõõmsad ja rahulolevad, ainult sel moel on võimalik saada toorainena stressivaba liha. Täisväärtusliku sööda nimel panime püsti oma täisautomaatse jõusöödasüsteemi. Söödateravilja (nisu, oder) oma possude tarbeks kasvatame ikka ka ise. Tänu kvaliteetsele toorainele on meie vorstitoodetel ja sinkidel kõrge kvaliteet ja hõrk maitse.d.

sigwar.ee

Alt text

“Meilt ostes võib ostja olla kindel, et see on aus kaup – otse poe tagant laudast ja nii värske liha, kui see üldse olla saab!”

Vasula lihapood (SF Pandivere OÜ)

Vasula lihapoed on spetsialiseerunud sea- ja lambaliha ning lihatoodete jae- ning hulgimüügile. Poodides müüdav liha pärineb perefarmidest, mis asuvad nii Lääne-Virumaal, kui ka Tartumaal. Loomakasvatuse valdkonnas tehakse koostööd Eesti Maaülikooliga, eesmärgiga edendada kaasaegseid loomapidamise praktikaid ning pakkuda Vasula lihapoe külastajatele parima võimaliku kvaliteediga liha ning lihatooteid. Külastades Vasula lihapoode rikastad oma toidulauda, annad panuse teaduse arengusse, toetad Eesti põllumajandust ning tagad elu võimalikkuse Eesti erinevates maapiirkondades. Meie farmides kasutatakse turba ja põhu sügavallapanu. Selline pidamine on loomadele meelepärane keskkond stressivabalt kasvamiseks ja ei reosta loodust. Tapapunkt Maramaa seafarmi juures vastab kõigile euronõuetele ja siit pärineb ka kogu Vasula lihapoe värske kaup. Tooraine muidugi meie laudast.

vasula.ee

Alt text

Tänaseks juba 30 aastat tegutsenud ettevõtte visiitkaardiks on meie enda LIHAPOOD, kust leiate alati eest sõbraliku teeninduse ja parimad tooted.

Viimsi lihapood (Viimsi Lihatööstuse OÜ)

Esimene erakapitalile rajatud lihatööstus Eestis asutati Viimsis. 1988. a maikuus alustas tööd kooperatiiv Maitse. Alates 2000. aastast tuntakse Viimsis lihatoodetega tegelevat ettevõtet Viimsi Lihatööstuse OÜ'na. Huvitavate ning maitsvate lihatoodetega on rõõmustatud kõik need aastad kohalikke elanikke. Tuntus lihakauba värskusest ja headusest on tänaseks jõudnud Viimsist palju kaugemale. Lisaks lihatoodetele pakume oma klientidele ka Eesti väike- ja talutootjate kaupu. 

www.viimsilihapood.ee

Kohalike tootjate asukohad

Head isu!

Eesti Tõusigade Aretusühistu

Võtke ühendust ↓

KKK

Mõned levinumad sea- ja loomakasvatusega seotud müüdid:

  • Müüt: Kõik EL-i seafarmid kasutavad pidamissüsteeme, mis kahjustavad sigade heaolu:

    • Selgitus: EL on kehtestanud sigade heaolu käsitlevad eeskirjad, mis sisaldavad pidamise ja majandamise standardeid. Kuigi mõned farmid võivad endiselt kasutada tavapäraseid süsteeme, on kasvav trend alternatiivsete süsteemide kasutuselevõtuks. Paljud EL-i riigid on rakendanud paremaid pidamistingimusi, mis pakuvad rohkem ruumi ja võimalusi loomulikuks käitumiseks, või on neile üle minemas.

  • Müüt: EL-i seakasvatajad eelistavad kasumit sigade heaolule:

    Selgitus: EL-i põllumajanduspoliitika rõhutab loomade heaolu tähtsust ning kehtivad ranged eeskirjad sigade nõuetekohase pidamise ja humaanse kohtlemise tagamiseks. Paljud EL-i seakasvatajad tunnistavad seost loomade hea heaolu ja põllumajandusettevõtte üldise jätkusuutlikkuse vahel. Hästi juhitud seafarmides on levinud sellised tavad nagu rikastamismaterjalid, õige söötmine ja veterinaarhooldus.

  • Müüt: Põrsaste moonutamine on EL-s laialt levinud ja aktsepteeritud: 

    • Selgitus: Kuigi ajalooliselt on vigastuste ennetamiseks kasutatud põrsaste moonutamist, nagu sabade ja hammaste lõikamine, on EL töötanud nende protseduuride järkjärgulise kaotamise nimel. Üha enam pööratakse rõhku ennetusmeetmetele, paremale juhtimisele ja alternatiivsetele tavadele, et minimeerida moonutamise vajadust. EL-i määrused nõuavad, et põllumajandustootjad uuriksid alternatiive ja teostaksid neid protseduure ainult teatud tingimustel.

  • Müüt: Rutiinsete seakasvatusprotseduuride ajal ei kasutata valuvaigisteid:

    • Selgitus: EL-i määrused näevad ette, et kui põrsastel tehakse teatud protseduure, nagu kastreerimine või saba kärpimine, tuleb need läbi viia valuvaigistiga. Valuvaigistite või anesteesia kasutamine aitab leevendada nende protseduuridega seotud valu ja ebamugavustunnet, edendades sigade paremat heaolu.

  • Müüt: EL-i sigade heaolu käsitlevaid eeskirju ei jõustata ega jälgita piisavalt:

    • Selgitus: EL on loonud raamistikud sigade heaolustandardite jälgimiseks ja jõustamiseks. Riiklikud ametiasutused vastutavad nõuete täitmise tagamise eest ja nõuete täitmata jätmise eest on ette nähtud karistused. Lisaks aitavad erinevad sertifitseerimisskeemid ja kolmandate isikute auditid kaasa sigade heaolu jälgimisele farmides.

  • Müüt: ELi-s ei ole sigadel piisavalt ruumi loomuliku käitumise väljendamiseks:

    • Selgitus: EL-i määrused määravad sigadele minimaalse pindalanõude, et neil oleks piisavalt ruumi loomuliku käitumise väljendamiseks. Kuigi mõned farmid võivad endiselt kasutada traditsioonilisi süsteeme, kus on kitsamad sulud, on toimunud nihe alternatiivsete süsteemide poole, mis pakuvad rohkem ruumi, rikastavad keskkonda ning pakuvad võimalusi uurimiseks ja sotsiaalseks suhtluseks.

  • Müüt: EL-i seakasvatus aitab oluliselt kaasa keskkonnaseisundi halvenemisele:

    • Selgitus: Kuigi intensiivne seakasvatus võib avaldada keskkonnale mõju, on EL rakendanud eeskirju nende mõjude leevendamiseks. Kasutusel on säästvad põllumajandustavad, jäätmekäitluseeskirjad ja keskkonnakaitsemeetmed, et minimeerida seakasvatuse keskkonnajalajälge. Põllumajanduse mitte-CO2 heide moodustab umbes 10% kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitest, millest omakorda loomarühmade põhiselt moodustab seakasvatuse heitekogus  ainult 4%. 

  • Müüt: Kõik EL-i seafarmid järgivad ebainimlikke loomade heaolu tavasid:

    • Selgitus: EL on seakasvatuses loomade heaolu kohta kehtestanud põhjalikud eeskirjad ja standardid. Need eeskirjad hõlmavad selliseid aspekte nagu pidamistingimused, transport ja sigade käitlemine. Kuigi võib esineda mittevastavuse juhtumeid, järgib enamik EL-i ja ka Eesti seafarme rangeid loomade heaolustandardeid.

  • Müüt: EL-i seakasvatuses domineerivad suured tööstuslikud farmid, mille loomade heaolu on halb:

    • Selgitus: Kuigi EL-s on suuremahulisi seafarme, on ka farmide suurused ja tootmissüsteemid erinevad. EL mõistab säästvate ja eetiliste põllumajandustavade edendamise tähtsust. Paljud EL-i seakasvatajad rakendavad kõrgeid loomade heaolu standardeid ja järgivad oma tegevuses parimaid tavasid.

  • Müüt: EL-i seakasvatus keskendub ainult kasumile, jättes tähelepanuta keskkonna- ja loomade heaoluga seotud probleemid:

    • Selgitus: EL-i põllumajanduspoliitika rõhutab vajadust leida tasakaal majandusliku elujõulisuse, keskkonnasäästlikkuse ja loomade heaolu vahel. Paljud EL-i seakasvatajad võtavad kasutusele kaasaegsed ja säästvad põllumajandustavad, tunnistades keskkonna- ja eetiliste kaalutluste arvestamise tähtsust oma tegevuses.

  • Müüt: Liha põhjustab südamehaigusi:

    • Selgitus: Tegelikult on uuringud näidanud, et mõõdukas liha tarbimine ei suurenda südamehaiguste riski. Probleemiks võib olla pigem töödeldud liha liigne tarbimine või üldine ebatervislik toitumine, mitte mõõdukas lihatarbimine.

  • Müüt: Liha põhjustab vähki:

    • Selgitus: Kuigi on tehtud uuringuid, mis seostavad punase liha ja töödeldud liha tarbimist teatud vähivormidega, näitavad teised uuringud vastupidist. Oluline on mõõdukalt süüa liha ja valida mitmekesine toitumine, mis sisaldab ka teisi valguallikaid.

  • Müüt: Liha tarbimine on ebatervislik:

    • Selgitus: Liha on rikas mitmete toitainetega, nagu valk, raud, tsink ja B-vitamiinid. Mõõdukas lihatarbimine on osa tasakaalustatud toitumisest. Oluline on mitte liialdada töödeldud lihaga.

  • Müüt: Lihatootmine on keskkonnale kahjulik:

    • Selgitus: Kuigi lihatootmine võib olla keskkonnale koormav, on oluline mõista, et mitte kõik lihatootmise vormid ei ole võrdselt kahjulikud. 

  • Müüt: Taimetoitlus on ainus tervislik valik:

    • Selgitus: Taimetoitlus võib olla tervislik valik, kuid see ei sobi kõigile. Lihatoodete väljajätmine dieedist võib põhjustada toitainete puudust, eriti valgu, raua, B12-vitamiini ja tsingi osas. Oluline on järgida tasakaalustatud toitumist, olenemata sellest, kas ollakse taimetoitlane või mitte.

  • Müüt: Liha tarbimine on seotud kehamassi tõusuga:

    • Selgitus: lahja liha on hea valguallikas, mis võib aidata kaalust alla võtta, soodustades täiskõhutunnet. Kehamassi tõusu soodustavad pigem üldine kalorite tasakaal ja elustiili tegurid, mitte mõõdukas lihatarbimine.

  • Müüt: Eesti loomakasvatuses on antibiootikumide kasutamise osas leebed regulatsioonid:

    • Selgitus: EL-i liikmesriikidele, sealhulgas Eestile, kehtivad regulatsioonid, mis reguleerivad antibiootikumide kasutamist loomadel. Nende eesmärk on tagada ravimite vastutustundlik kasutamine vältimaks antibiootikumiresistentsuse teket ning kaitsta loomade ja inimeste tervist.

  • Müüt: Antibiootikumide kasutamine põllumajandusloomadel Eestis on teiste EL-i riikidega võrreldes suurem:

  • Müüt: Eesti ei sea esikohale meetmeid antibiootikumide kasutamise vähendamiseks loomadel:

    • Selgitus: Paljud EL riigid, sealhulgas Eesti, on aktiivselt rakendanud meetmeid, et vähendada tarbetut antibiootikumide kasutamist loomadel. See hõlmab heade põllumajandustavade edendamist, loomatervishoiu juhtimise parandamist ja seiresüsteemide rakendamist antibiootikumide kasutamise ja resistentsuse jälgimiseks.

  • Müüt: Loomade antibiootikumiresistentsus Eestis muret ei tekita:

    • Selgitus: Loomade antibiootikumiresistentsus on ülemaailmne probleem ja riigid, sealhulgas Eesti, tunnistavad selle probleemiga tegelemise tähtsust. Loomade antibiootikumiresistentsuse jälgimiseks on kasutusel seireprogrammid ning antibiootikumide veterinaarmeditsiinis kasutamisega seotud riskide maandamiseks võetakse kasutusele erinevaid  meetmeid.

  • Müüt: Liha tarbimine aitab kaasa antibiootikumiresistentsuse tekkele:

    • Selgitus: Kuigi antibiootikumide kasutamine loomakasvatuses on murettekitav, ei põhjusta see tingimata inimeste antibiootikumiresistentsust, kui loomakasvatuses kasutatakse asjakohaseid meetmeid. Ranged eeskirjad ja vastutustundlik antibiootikumide kasutamine aitab neid riske maandada.

  • Müüt: Antibiootikume ja kasvustimulaatoreid kasutatakse EL-s kariloomadel vabalt ilma piiranguteta:

    • Selgitus: See on vale. EL-s on kehtestatud ranged eeskirjad antibiootikumide ja kasvustimulaatorite kasutamise kontrollimiseks loomakasvatuses. Kasvustimulaatorite, näiteks hormoonide kasutamine on üldiselt keelatud ja antibiootikumide resistentsuse tekke vältimiseks on antibiootikumide kasutamine rangelt reguleeritud.

  • Müüt: EL-s kasutatakse loomade kasvu soodustamiseks antibiootikume:

    • Selgitus: EL-s on antibiootikumide kasutamine kasvu soodustamiseks keelatud. Antibiootikumid on lubatud ainult ravieesmärkidel loomade haiguste raviks või ennetamiseks. Antibiootikumide kasutamiseks on vaja veterinaarretsepte ning kehtestatakse ranged keeluajad, et ravitud loomad ei satuks antibiootikumijääkidega toiduahelasse.

  • Müüt: EL-i loomade lihas olevad kasvustimulaatorid ohustavad inimeste tervist:

    • Selgitus: Kasvustimulaatorite, sealhulgas hormonaalsete ainete kasutamine loomakasvatuses on EL-s keelatud, kuna kardetakse võimalikke terviseriskid. EL-i määrused seavad esikohale toiduohutuse ja tarbijate tervise ning nende standardite järgimise tagamiseks viiakse läbi ulatuslikke seireid ja testimisi.

On oluline märkida, et iga inimese toitumisvajadused võivad olla erinevad, ja tervislik toitumine hõlmab toiduainete mitmekesist valikut. Igal inimesel on õigus täisväärtuslikule toidule, mis hõlmab nii liha kui ka taimseid tooteid. Enne suurte muudatuste tegemist dieedis ja oma tervise ohustamise vältimiseks on soovitatav konsulteerida tervishoiuspetsialistiga.

Tutvuge ka tõenduspõhise infoga veebilehtedel lihafaktid.ee, normaalne söömine ja toitumine.ee. Lugege ingliskeelset AHDB blogi loomakasvatuse kohta käivate narratiivide kummutamisest

Eelista kohalikku!

Kontakt






Palun sisestage see number (rämpsposti vältimiseks)

96774

Impressum

Veebileht koondab ETSAÜ liikmetest tootjaid, kes valmistavad kohalikust toorainest sealihatooteid. Kasutatud on infot tootjate-töötlejate kodulehtedelt ja ETSAÜ lihavoldikust.

Idee: Anu Hellenurme (ETSAÜ), Alo Tänavots (EMÜ) 
Teostus: Alo Tänavots (EMÜ)
Fotod: Frank Kutter OÜ, OÜ Mulgi Lihakarn, Sigwar OÜ, SF Pandivere OÜ, Grete Elisabet Trei, Alo Tänavots, Valga Muuseum, Adobe Stock..